Termiline liikumine. Temperatuur
Tunni arengud (tunnimärkmed)
Liin UMK A.V. Perõškin. Füüsika (7–9)
Tähelepanu! Saidi administratsioon ei vastuta metoodiliste arenduste sisu ega ka arenduse vastavuse eest föderaalsele osariigi haridusstandardile.
Tunni teema: Soojusliikumine. Temperatuur. Sisemine energia.
Traditsiooniline tund uute teadmiste avastamisest, uute oskuste ja vilumuste omandamisest probleemõppe elementidega üldhariduskooli 8. klassis, õppides A.V.Perõškini programmi järgi (45 minutit).
Tegevuse eesmärk:
- Õpetada lastele uusi teadmiste leidmise viise, tutvustada uusi mõisteid (soojusliikumine, temperatuur, siseenergia), korrata varem õpitud materjali (difusioon, MCT alused, mehaaniline energia).
- Tutvustada õpilasi soojusprotsesside põhiomadustega, õpetada selgitama keha siseenergia olemasolu ja muutuste põhjuseid;
- Laiendage õpilaste teadmisi, lisades uusi nimetusi (Demokritos, M. Arnold), termineid (energia muundumine) ja võrdlevaid kirjeldusi (temperatuuri skaala, siseenergia hulk, energia jäävuse seaduse universaalsus).
Planeeritud haridustulemused
Teema:
- Selgitage osakeste soojusliikumist; tutvustada temperatuuri mõistet; luua seos keha temperatuuri ja selle molekulide liikumiskiiruse vahel, tutvustada õpilastele soojusprotsesside põhiomadusi, kusjuures soojusliikumine on liikumise eriliik.
- Näidake visuaalset temperatuuri mõõtvate instrumentide seeriat ja katseid, mis näitavad kaudselt siseenergia olemasolu.
- Too näiteid soojusnähtuste kohta ja võrdlevaid kirjeldusi.
Metasubjekt:
Regulatiivne:
- Seadke koos kooliõpilastega uusi saavutuseesmärke, kujundage praktilised ülesanded intellektuaalseteks ja tunnetuslikeks tegevusteks;
- Õpetada lapsi iseseisvalt analüüsima eesmärgi saavutamise tingimusi, lähtudes õpetaja poolt välja toodud juhistest; adekvaatselt hinnata tegevuste õigsust ja teha vajalikud kohandused.
Kognitiivne:
- Moodustada üldhariduslikke tegevusi kehaliste mõistete tutvustamisega; kognitiivse materjali üldistamine; ümbritsevas maailmas toimuvate loodusnähtuste ja protsesside seletused; saadud informatsiooni analüüs erinevates märgisüsteemides (tekst, diagramm, audiovisuaalsed seeriad).
- Looge põhjus-tagajärg seosed; õppige looma loogilist arutlust.
Suhtlusvõime: esitage küsimusi, mis arendavad tähelepanu ja mälu (läbi probleemülesande täitmise ja kontseptuaalse aparaadiga töötamise); mõtlemine (kvalitatiivsete probleemide lahendamise kaudu); kõne ja mõtete sõnastamise õppimine (läbi aruteluprotsessi kaasamise).
Isiklik: Soodustada omaksvõtmist koolielu normide ja nõuetega, õpilase õiguste ja kohustustega.
Lõpetajal avaneb võimalus väljendunud jätkusuutliku haridusliku ja kognitiivse motivatsiooni arendamiseks läbi ideede kujundamise loodusnähtuste ühtsuse ja vastastikuse seotuse kohta, valmisolekut eneseharimiseks.
Tunni varustus: esitlus “Soojusliikumine. Temperatuur. Siseenergia”, põhikokkuvõte, test ülesannetega, anumad sooja, sooja ja külma veega.
Epigraaf(laual):
"Mitte midagi peale aatomite ei eksisteeri."
Demokritos
Tunni etapp (eesmärgi seadmine, aeg) |
Õppetegevuse vormid / Tunnietapi sisu |
Ülesanded õpilastele, mille täitmine toob kaasa planeeritud tulemuste saavutamise |
Planeeritud tulemused |
|
Teema |
||||
Õppetegevuse motivatsiooni (enesemääramise) etapp. Eesmärk: tingimuste loomine laste meeleolu ja valmisoleku tuvastamiseks viljakaks tegevuseks. (2 minutit) |
Sissejuhatavad sõnad õpetajalt: Poisid! Teate, et füüsikamaailm on huvitav ja mitmekesine. Elades teaduse ja tehnoloogia progressi keskkonnas, on meil võimalus uurida loodusmaailma ja võrrelda oma tähelepanekuid teaduslike faktidega. Mida ootamatumad meie avastused, seda huvitavam on teadus meie jaoks. Vaatame?! |
Tunni epigraaf Intellektuaalne soojendus. Visuaalid näitavad soojusnähtuste näiteid.
|
Demokritos, termilised nähtused |
Isiklik: aktsepteerige klassiruumis kehtivaid käitumisreegleid |
Individuaalsete raskuste värskendamine ja registreerimine proovitoimingus . Eesmärk: aktiveerida mõtteprotsesse uute teadmiste omastamiseks (5 minutit) |
Soojusnähtused toimuvad meie ümber kogu aeg. Neid iseloomustab kehade temperatuuri või füüsilise seisundi muutus. Te teate hästi, et temperatuuri mõõtmise objektiivsuse tagamiseks on seade - termomeeter. Järeldus: temperatuuri mõõtmiseks on erineva skaalaga instrumendid. Praegu kasutab enamik riike teaduslikel ja praktilistel eesmärkidel rahvusvahelist praktilist temperatuuriskaala (Celsiuse skaala). |
Tervist säästev aspekt (kuum rääkimine on ohtlik...) Probleemne küsimus.
Eksperiment, mis kinnitab järeldusi: Kolm anumat veega - kuum, soe, külm. Õpilane paneb ühe käe kuuma veega nõusse ja teise külma veega nõusse. Mõne aja pärast langetage mõlemad käed sooja veega anumasse. Kirjeldage oma tundeid. Visuaalne analüüs Visuaalne seeria näitab temperatuuri mõõtmise instrumentide seeriat erinevate skaaladega (0R, 0F, .0K, 0C)
Tervist säästev aspekt (rääkige – elavhõbe on ohtlik!) |
Temperatuuri temp. skaala, termomeeter |
Isiklik: edendage maailmas orienteerumist (tähendab kujunemist) Reguleeriv: uute eesmärkide seadmine ja nende muutmine praktilisteks ülesanneteks (eesmärkide seadmine, prognoosimine) |
Raskuste asukoha ja põhjuse väljaselgitamise etapp Eesmärk: Läbi vaadata läbitud materjal ja luua õpilastele tingimused prooviülesande lahendamisel tekkivate raskuste põhjuste mõistmiseks. (4 min) |
Järeldus: difusioon (ühe aine molekulide vastastikune tungimine teise) toimub kõrgematel temperatuuridel kiiremini. Järeldus: sama aine molekulid on identsed. Erinevus seisneb molekulide liikumiskiiruses. Järeldus: Molekulid liiguvad mööda keerulist trajektoori. Liikudes kogevad nad arvukalt üksteisega kokkupõrkeid, mis toovad kaasa liikumissuuna muutumise. Jätkake fraasi: "Keha molekulide liikumiskiirus sõltub ..... Tohutu hulga molekulide juhuslikku liikumist kehas nimetatakse - ....." |
Triki küsimused:
Miks lõhnad levivad nii palju aeglasemalt? Spekuleerimine termilise liikumise määratluse üle. Viitemärkmetega töötamine (Toetava kokkuvõtliku vormi vaata lisa nr 2) |
Molekulide soojusliikumise mõiste, soojusprotsesside põhiomadused, soojusliikumine kui liikumise eriliik |
Kognitiivne: tõsta iseseisvalt esile ja sõnastada tunni kognitiivne eesmärk Suhtlemisoskused: sõnastada oma arvamus, oskus konstrueerida kõneväiteid. |
Projekti koostamise etapp praegusest olukorrast väljumiseks Eesmärk: sõnastada tunni eesmärk ja teema (6 min) |
Õpilastel palutakse lahendada Füüsika OGE 1. osa ülesandeid. Valitud ülesannete kohta vaata lisa nr 1 Kontrollime teie vastuste õigsust. Kui kõik on õigesti otsustatud, saate vihjesõna.
|
Testiülesande iseseisev täitmine |
Oskuste kontroll ja korrigeerimine |
Kognitiivne: oskab lahendada testülesandeid, luua põhjus-tagajärg seoseid. Reguleeriv: eesmärkide seadmine, sealhulgas uute eesmärkide seadmine, praktilise ülesande muutmine, |
Esmase konsolideerimise staadium koos hääldusega väliskõnes Eesmärk: luua hariduskeskkond õpilaste kaasamiseks tegevustesse tunni eesmärkide saavutamiseks (7 min) |
Matthew Arnold ütles: "Genius sõltub peamiselt energiast." Mehaanikanähtusi uurides saime teada, et kineetilist ja potentsiaalset energiat saab teineteiseks muundada nii, et nende summa jääb konstantseks. See on üks üldisemaid ja fundamentaalsemaid loodusseadusi – energia jäävuse ja muundamise seadus. Energia ei kao jäljetult, vaid läheb üle ühest vormist teise. |
7. klassis käsitletava materjali kordamine. Vastused küsimustele:
|
Energia (mehaaniline-potentsiaalne ja kineetiline), energia ühik, energia tähttähis, energia jäävuse ja muundamise seadus, M. Arnold |
Kommunikatiivne: teiste kõne kuulamine ja mõistmine Reguleeriv: probleemide analüüsimisel tehtud vigade olemuse hindamine ja arvestamine |
Iseseisva töö etapp koos standardile vastavuse kontrollimisega Eesmärk: Luua igale õpilasele eduolukord, edendada loodusteadusliku kirjaoskuse arengut. |
Tegelikes katsetes näivad energia muundamise mustrid palju keerulisemad. Enne sellele küsimusele vastamist teeme praktilise töö. Igaühe ülesanne on probleeme teadlikult analüüsida ja info lühidalt kirja panna. |
Probleemne küsimus
Praktiline töö eksperimentaalse tegevuse elementidega (paaristöö) |
Siseenergia mõiste, siseenergia tähistus ja mõõtühik, molekulide soojusliikumine, molekulide vastastikmõju, molekulide suhteline asend |
Isiklik: enese tundmine lisainfo analüüsi kaudu. Reguleeriv: uute eesmärkide seadmine, praktiliste ülesannete muutmine kognitiivseks tegevuseks; adekvaatsus toimingute sooritamise õigsuse enesehinnang ja vajalike kohanduste tegemine. Suhtlusvõime: oskus esitada oma tegevuse korraldamiseks vajalikke küsimusi, sõnastada oma arvamus. Kognitiivne: selgitada praktilise töö käigus tuvastatud nähtusi, protsesse, seoseid ja seoseid. |
Järeldus: Kui vaatame oma kätt läbi mikroskoobi suure suurendusega, siis näeme, et naha väikseimad osakesed liiguvad pidevalt ja suhtlevad üksteisega. Kokkupõrkel peopesad deformeerusid (seda on näha ainult suure suurendusega) ja tundsime sooja. Keha kuumenemisel suureneb käes olevate molekulide keskmine liikumiskiirus. See tähendab, et nende keskmine kineetiline energia on suurenenud. Molekulidel on ka potentsiaalne energia. Nad ju suhtlevad omavahel – tõmbavad ja tõrjuvad. Keha deformeerumisel muutus molekulide suhteline asend ja seega ka potentsiaalne energia. See tähendab, et keha mehaaniline energia on muutunud selle keha molekulide energiaks. |
Töötamine viitemärkusega nr 1. Kutsun teid plaksutama käsi ja kirjeldama füüsikaliste mõistete abil energia üleminekut.
|
|||
Kehadel on sisemine energia. Sisemine energia on teie jaoks uus kontseptsioon. |
Töö õpikutekstiga
|
|||
Lubage mul tuua teile võrdluseks mõned näited: Molekulide soojusliikumise summaarne kineetiline energia kolmeliitrises toatemperatuuril veepurgis on arvuliselt võrdne tööga, mis tuleb teha auto 25. korrusele tõstmiseks. Et kolmeliitrine veekeetja täielikult keema läheks, on vaja veele anda energiat, millest piisaks koormatud kalluri tõstmiseks samale 25. korrusele. Veelgi suuremad muutused siseenergias võivad tekkida keemiliste reaktsioonide käigus, kui ühed ained muudetakse teisteks. Näiteks 3 liitri bensiini põlemisel vabaneb energiat, millest piisaks kahe koormatud kaubavaguni tõstmiseks 25. korrusele.… Siseenergia on füüsiline suurus. Tähistatakse –U. Mõõtühik - J |
Töötades toetavate märkmetega, proovige kavandatavates küsimustes sõnastada oma seisukoht ja argumendid:
Väljendage oma mõtteid: kummal kahest sama massiga kehast, mis koosnevad samast ainest, kuid paiknevad erinevates agregatsiooniseisundites, on suur siseenergia, kui kõik ülejäänud asjad on võrdsed? |
|||
Teadmussüsteemi kaasamise ja kordamise etapp Eesmärk: salvestada omandatud teadmised, mõelda, kuidas uued teadmised sobituvad varem õpitu süsteemi ja võimalusel viia omandatud oskused automatiseeritud kasutusse. |
Arutelu vastuste üle, mille poisid paarides töötades tugimärkme ankeedile üles kirjutasid. Siseenergia oleneb temperatuurist, agregatsiooniseisundist ja kehamassist. |
Töötamine toetava kontuuriga. Mäng on selles, et usu või mitte. Kas usud, et keha siseenergia oleneb....
Too näiteid : Arvake ära, kas kehal võib samaaegselt olla nii sise- kui ka mehaanilist energiat. |
Siseenergia sõltuvus |
Reguleeriv: õppige omandatud teadmisi adekvaatselt ise hindama |
Vaheetapp, kus koostatakse kodutöö. |
Kvaliteediprobleemide lahendamine:
Kodutöö:§1-2 + lisa. 3 ülesannet valida (vt lisa nr 3) |
Esmane kontroll ja oskuste korrigeerimine |
Isiklik: nõustuge ülesannete täitmise reeglitega |
|
Õppetegevuse refleksiooni etapp tunnis |
Lõpeta laused
Tänan teid õppetunni eest. |
Reguleeriv: õppige adekvaatselt enesehinnangut läbi viima Suhtlusvõime: oskus oma mõtteid väljendada. |
||
Tunni lühike eneseanalüüs:Ülesehitus vastab tunni eesmärkidele ja tüübile. Materjali valiti erinevates vormides, vahendites, töömeetodites ning eristus ka keerukuse ja mahu poolest. Esitatakse arusaadavas keeles koos paljude näidetega praktilisest elust. Õpitud materjali koondamisel kasutatakse erinevat tüüpi OGE-vormingus ülesandeid. Tund on tulemuslik, kui töötad produktiivses tempos ja teed iga õpilasega sõbralikku koostööd.
T 2 (0 C) (rohkem kuumutatud keha) (vähem köetav keha) Q (J) soojushulk eraldab soojust saab soojust Q dept. = Q pool soojushulgast" title="t 1 (0 C) > t 2 (0 C) (rohkem kuumutatud keha) (vähem kuumutatud keha) Q (J) soojushulk annab soojust välja võtab soojust Q eraldi = Q pool soojushulgast" class="link_thumb"> 5 !} t 1 (0 C) > t 2 (0 C) (rohkem kuumutatud keha) (vähem köetav keha) Q (J) soojushulk eraldab soojust saab soojust Q eraldi. = Q pool soojushulgast t 2 (0 C) (rohkem kuumutatud keha) (vähem köetav keha) Q (J) soojushulk eraldab soojust saab soojust Q dept. = Q pool soojushulgast"> t 2 (0 C) (rohkem kuumutatud keha) (vähem köetav keha) Q (J) soojushulk annab soojust vastu võtab soojust Q eraldi = Q pool soojushulgast"> t 2 (0 C) (rohkem kuumutatud keha) (vähem köetav keha) Q(J) soojushulk eraldab soojust saab soojust Q dep. = Q pool soojushulgast" title="t 1 (0 C) > t 2 (0 C) (rohkem kuumutatud keha) (vähem kuumutatud keha) Q (J) soojushulk annab soojust välja võtab soojust Q eraldi = Q pool soojushulgast"> title="t 1 (0 C) > t 2 (0 C) (rohkem kuumutatud keha) (vähem köetav keha) Q (J) soojushulk eraldab soojust saab soojust Q eraldi. = Q pool soojushulgast"> !}
Peate täis veekeetja soojendama 1. kuni 50 0 C 2. kuni C. Milline veekeetja vajab vähem soojust?
Esitluse eelvaadete kasutamiseks looge Google'i konto ja logige sisse: https://accounts.google.com
Slaidi pealdised:
SISEENERGIA
tutvustada siseenergia mõistet kui molekulide liikumise kineetilise energia ja nende vastasmõju potentsiaalse energia summat; tagada, et õpilased valdaksid energia jäävuse seaduse sisu. TUNNI EESMÄRK:
Milliseid soojusnähtusi teate? Mida iseloomustab temperatuur? Millist liikumist nimetatakse termiliseks? Kuidas on keha temperatuur seotud selle molekulide liikumiskiirusega? Kuidas erineb molekulide liikumine gaasides, vedelikes ja tahketes ainetes? Teoreetiline küsitlus.
Kuidas soojusliikumine erineb mehaanilisest liikumisest? Millise seadmega saab temperatuuri mõõta? Mis vahe on termomeetril ja baromeetril? Kas temperatuuri mõõtmisel saab ilma termomeetrita hakkama?
Otsige veider välja.
Otsige veider välja.
Kordamine Kas mõiste "kehaosakeste keskmine kineetiline energia" on teile uus? Millise energiatüübiga olete juba tuttav? Milliseid mehaanilise energia liike eristatakse? Millistel kehadel on kineetiline energia, millest see sõltub? Millest sõltub keha potentsiaalne energia? Millal öeldakse, et kehadel on energiat?
Katse 1. Kork tuleb katseklaasist välja, kui selles olevat vett kuumutatakse. Kas töö sai tehtud? Kuidas?
Kogemus 2. Milline on valdav energia enne palli kukkumist? Mis juhtub potentsiaalse energiaga, kui pall kukub, ja milliseks energiatüübiks see muundub? Mis juhtus palliga, kui see vastu tahvlit tabas? Kuhu kadus mehaaniline energia?
U [J] Kõigi keha moodustavate molekulide kineetiline energia ja nende vastasmõju potentsiaalne energia moodustavad keha siseenergia.
m = 10 kg V = 40 m/s t südamik 1 = 400 ° C t südamik 2 = 100 ° C Mehaaniline energia samal kõrgusel on sama, kuid esimese südamiku siseenergia on suurem. h
Siseenergia on suhteline suurus. See sõltub: kehatemperatuurist; aine agregatsiooni oleku kohta; ja muud tegurid.
Erinevus kehade siseenergia ja mehaanilise energia vahel: Siseenergia ei sõltu liikumiskiirusest tervikuna. Selle määrab keha moodustavate osakeste liikumiskiirus ja nende suhteline asend. Mehaaniline energia sõltub keha kiirusest ja massist, samuti selle keha asukohast teiste kehade suhtes